[1]Umdlalo ngilokho okwenziwa mumuntu nanyana abantu ngehloso yokuzithabisa, okufaka hlangana umthetho , ukuphikisana nekghono elithileko. Umdlalo udlala ziinqheema ezimbili nanyan ezinengi.

Imihlobo yemidlalo

edit

Imidlalo yeenqheema

edit
 
abantwana abasafunda ukudlala umdlalo webholo

Le midlalo efaka hlangana inqheema ezimbli nnanyana ezingaphezu kwezimbili. Abadlali bomdlalo wesiqheema basebenzisana ngokumnqopho wokuzuza lokho abakuhlosileko, kungaba ligondelo nanyana okhunye ekuzobenza bona bathumbe umdlalo. Emdlalweni abadlali bayazihlela ngokwendela abazokujama ngayo. Isibonelo somdlalo weenqheema kungaba mdlalo webholo, umakhakhulararhwe kanye ne khrikhethi.

Imidlalo yangamunye

edit

Midlalo lapho umuntu adlala khona ngokuzijamela abambelele ekghonweni nemandleni, nemanweni;lawo azowa sebenzisa ukuthuma emdlalweni. Abadlali bomdlalo lo kufuze babe nokuzithemba okukhulu ngomba kufuze bazijamelebona. Imidlalo le ifuna ithalente nokuzinniekela komuntu. Isibonelo somdlalo wangamunye kungaba mdlalo wokududa, ukureya itsikiri, nokugijima[2] .

Imidlalo yeengqondo

edit

Kobiela (2018) uhlathulula Imidlalo yeengqondo ngokuthi mdlalo lapho umuntu angasebenzisi khona umzimba wakhe ukudlala kodwana ufuna bona umuntu atjengise okukhulu okuhlakanipha, ngokusebenzisa ingqondo yakhe ukuthuma umdlalo[3]. abadalal abadalal imidlalo le kufuze bona babe nekghono lokurarulula imiraro, amaphazili nokhunye.Kufuze boan umdlali akwazi ukuthswaya ngelihlo elibukhali bwegodu akghone nokwenza ibonelelo phambili elizomsiza ukithumba iphaliswano lomdlalo. Isibonelo somdlalo wengqondo kungaba mdlalo we tjhezi namaphazili.


  1. Jarvie, G., Thornton, J. and Mackie, H., 2013. Sport, culture and society: an introduction. Routledge.
  2. Baker, J., Yardley, J. and Cote, J., 2003. And individual sports. Int. J. Sport Psychol, 34, pp.226-239
  3. Kobiela, F., 2018. Should chess and other mind sports be regarded as sports?. Journal of the Philosophy of Sport, 45(3), pp.279-295.